Kuidas püsiks kontor puhas ja töötajale tervisesõbralik?

StellKasulikku lugemistUudisedKuidas püsiks kontor puhas ja töötajale tervisesõbralik?

Kui kodustes oludes saame koristustöödega hästi hakkama, siis kontorite puhtus usaldatakse enamasti oma ala spetsialistide kätesse. Põhjus on lihtne: oskuslikuks koristamiseks võib jääda vajaka teadlikkusest, töövõtetest ja tarvikutest, aga ka ajast ja soovist ise sellega tegeleda. Kuidas saada aru, kas haldusettevõte osutab kvaliteetset puhastusteenust ja kas mingid tööd oleks mõistlik jätta siiski kontoritöötajate kanda?

Ruumi astudes pöörab professionaalne haldus- ja hooldusteenuse pakkuja esmalt tähelepanu põrandate puhtusele ja seisukorrale, vaadates nende määrdumist, koristusaine kihte ning põrandakatete põhjalikumat hooldusvajadust, näiteks süvapesu, vahatamise, õlitamise või tekstiilkatete keemilise puhastamise näol. „Silma jäävad teadmatusest valesti puhastatud roostevabad pinnad ja koristusjälgedega ning plekilised klaasvaheseinad, töökohtade puhtus. Sete kraanikaussides äravooluava ümber, segisti ümber ning duširuumi seinadel. Sageli pole tähelepanu pööratud puutepindade nagu uste servade, lingi ümbruste ja ka kontoritoolide selja- ja käetugede puhastamisele,” loetlevad Stell Eesti koolitus-ja kompetentsikeskuse juht Annika Uibo ja koolitusjuht Rita Selgis.

Nende sõnul on kindlasti kohti, mis võivad jääda ise koristades kahe silma vahele, näiteks kõrgemad tasapinnad või teatud puutepinnad. „Samas on väga oluline oskuslikult koristada. Ise koristades jääb tihtipeale teadlikkusest puudu, seda nii õigete töövõtete, koristusainete ja -tarvikute valiku osas. Kas oskate ise setet segistite ümbert eemaldada või roostevabasid pindasid õigete vahenditega puhastada?“  Asjatundjate kogemusel on näiteks üle 90% seebi- ja paberidosaatorite puutepindadest mustad.

Ilus disain pole alati puhastussõbralik

Professionaalse koristusteenuse eeliseks on Uibo sõnul kliendi vajadusi hõlmav tulemuspõhine teenus. „Professionaali võiks kaasata juba uue kontori projekteerimise protsessi, et läbi arutada planeeritavad pinnakattematerjalide hooldamise võimalused ja kvaliteetse koristusteenuse osutamiseks läbi mõeldud koristusruum. Meie kogemus näitab, et ilus disain pole alati puhastussõbralik ning kui selle puhastamine pole võimalik, siis kaotab see ka ajapikku oma ilu. Valede koristusainete ja -tarvikute kasutamine võib puhastatavaid pindasid jäädavalt kahjustada, samuti võib see olla ohtlik inimestele.”

Ta lisab, et professionaal töötab koostöös kliendiga välja just kliendi vajadustest lähtuva koristuskontseptsiooni ning pakub teenust läbimõeldult, keskkonnasäästlikult, et tagada kliendi ootustele vastav puhas ja tervislik tulemus. „Teenuse osutamise eest vastutavad isikud ja puhastusteenindajad on saanud vastava erialase väljaõppe. Meie peame oluliseks oma töötajate pidevat koolitamist ning kompetentsi tõstmist ning sellest oleme välja arenenud oma koolitus- ja kompetentsikeskuse. Erialase kompetentsi tõstmiseks pakume erinevaid koolitusi ja jagame praktikutena valdkonnapõhist teadmist nii oma ettevõtte töötajatele kui ka kõigile teistele kinnisvaravaldkonna inimestele.“ 

Selgise sõnul saavad kontori töötajad kaasa aidata tervislikuma töökeskkonna loomisele. „Kõige olulisem on teha teenusepakkujaga koostööd ja leida konstruktiivseid lahendusi. Igaüks võiks oma töökoha ja selle ümbruse hoida võimalikult vabana isiklikest asjadest nagu võidetud karikad ja nipsasjakesed töölaual või kingarivi laua kõrval, et puhastusteenindajal oleks võimalus pindadelt maksimaalset tolmu kätte saada,” toob ta näited. „Töötaja võiks  viia oma nõud ise nõudepesumasinasse, mis annab võimaluse teha väike paus ja silmi puhata. Positiivselt mõjub ka kontorite üleminek prügi sorteerimisele – sellega seoses kaotatakse töölaudade all olevad prügikorvid ning paigaldatakse jäätmete sorteerimisjaamad koridoridesse ja köökidesse. Läbimõeldud, kasutajasõbralikud jäätmejaamad aitavad vähendada ökoloogilist jalajälge, annavad töötajale võimaluse end sirutada ning natuke liigutada ja lihtsustavad puhastusteenindaja tööd.”

Koristussagedus mõjutab otseselt siseõhu kvaliteeti

Koristussagedus sõltub kliendi vajadustest, aga ka ruumide eripärast – möbleeritusest, pinnakattematerjalidest ning kasutamissagedusest. „Kontori üldpindade nagu köögi, kohvinurga, tualett- ja pesuruumi ning koridori koristussagedus peaks olema kindlasti tihedam kui kabinettide oma. Viiruste leviku tõkestamiseks on oluline puhastada kõik puutepinnad. Tänasel päeval on populaarne võtta lemmikloom tööle kaasa, mis omakorda nõuab sagedasemat koristust ning eritöid,” räägib Uibo. „Minimaalselt kord aastas tuleks kontoris teostada ka suurpuhastus – akende ja klaasvaheseinte pesu, tolmude võtmine kõrgematelt pindadelt, tekstiilide keemiline puhastamine, põrandate hooldustööd.”

Ta lisab, et väga oluline on ruumide siseõhu kvaliteet, mida mõjutavad erinevad pinnakattematerjalid. Büroodes on üha enam kasutusel vaipkatted ja tekstiilist vaheseinad, kuid hubasuse ja heliisolatsiooni kõrval soodustab see nii ruumis tolmu kontsentratsiooni õhus kui ka allergiate teket. Seega on oluline vaipkatteid tolmuimejaga korralikult puhastada ning teostada ka tekstiilkatete regulaarselt keemilist puhastust.

Selgise sõnul ei ole ka vähe oluline kõrgemate pindade puhastamine tolmust. „Norras tehtud uurimuse põhjal haigestus 40% töötajaid vähem kontorites, kus puhastati regulaarselt tolmust kõik tasapinnad kuni kolme meetri kõrguseni. Lisaks mõjutab siseõhu kvaliteeti koristussagedus – mida sagedamini koristatakse, seda vähem on õhus kübemeid, mida sisse hingata.”

Nad nendivad, et teadlik puhastamine on väga oluline, et luua turvaline, ohtu, keskkonnasõbralik töökeskkond nii töötajatele kui ka klientidele ning tagada kinnisvara pikaajaline säilimine.

Sama artikkel ilmus 09.11.2022 Eesti Ekspressi erilehes Ärikinnisvara ja -haldus